Peavoolu peavalu

Volber tõi ülikooliaja jälle meelde.
Hakkasin täna igatsema mõningate inimeste järele, keda mu elus enam väga palju näha ei ole.
Ja tulin blogisid lugema.
Ja kirjutama.
Üle saja aasta.
Mõtted inimestest toovad tagasi vanu häid/halbu? harjumusi.

Mis ei Tapa teeb tugevaks

Aasta on möödunud nagu silmapilk.
Kõige kummalisem aasta mu senises elus.
Kõige masendavam, kõige keerulisem, kuid tagantjärele vaadates olen saanud suure kogemuse võrra rikkamaks... ja meelde jäävad ikkagi enamasti vaid helged hetked... ja mõned mitte nii helged.


Ma blogin reeglina vaid siis, kui mul on hea olla.
See ütleb möödunud aasta kohta paljugi.*

Ja ilmselt veel rohkem selle postituse kohta siin.

Olen Tapalt Tagasi Tartus
Haridusest liikusin finatsvaldkonda ja kirjandusest IT-sse.

Olemine on see, mida ta aasta aega ei olnud.
Koššer.

Kõike ei peagi planeerima, asjadel on komme ise laabuda.
Ja nagu alati, parimad asjad mu elus on juhtunud läbi täielike juhuste.



*Need selle aasta draftid las jäävad arhiivimaterjaliks. Võib-olla kunagi...

Udu

Mu korter on Tapal aga võtmed on Tartus.

Sellest võib leida küll ka poeetiilist alatooni kuid paraku hetkel on see karm reaalsus.

Nii ma istun kella viie ajal koolimajas, hoolimata faktist et on vaheaeg.

Ja ei, õpetajatel EI OLE koolivaheaeg vaba. Nad tegelevad enesepttusega - käivad koolitustel ja kujutavad ette, et puhkavad.

Vaikus

Ei viitsi blogi kirjutada.
Ei viitsi blogisid lugeda.

Zen.

Ja nii ongi

Pole ammu kirjutanud.

Uus elukoht, uus linn, uus töökoht, uues ametis.

Kõik kõik on uus septembrikuus.

Olgu öeldud et...

Keeletuks jäi kalake
kui kalakeest sai stroofike
see stroof ju suisa kalane
kuid katki ikka kala kee.

Tagasi, et teha comebacki

Sügis pole enam kaugel.
Ma tunnen, et mu blogimistuju hakkab tagasi tulema.

Ja lisaks laadisin ma telefonist poole aasta fotomaterjali korraga arvutisse.
On oodata pikki igavaid kehva kvaliteediga pildipostitusi minu lähima poole aasta tegemistest.

Nii juhtub kui kirjutamise isu vahepeal ära kaob.

24 tundi Soomes... välismaal. Kas see on vihmapilv või öö?

Sina mitte ei pea kell 8 Helsinki keskväljakul Aleksander II ausamba jalamil hommikut rummikoolaga alustama.
Sina mitte ei pea 24 tunni jooksul iga kolmveerand tunni tagant rummikoola peatust tegema.
Sina mitte ei pea tunde mööda poode kolama, et sooritada meeleheitlike mitteadekvaatseid oste.
Sina mitte ei pea meremaailmas akvaariumist kalu nähes ehmatama, nii et väiksed lapsed su üle naeravad.
Sina mitte ei pea lõbustuspargis vahetult enne sinu korda tehnilise rikke läbi elanud atraktsioonil pea alaspidi rippudes oma siseelundeid sheikima.
Sina mitte ei pea kaubanduskeskuse tualetis riideid vahetama, sest see tundub ullult äge mõte olevat.
Sina mitte ei pea rummikoola pausid ginishvepsi pausiga asendama, sest koka on varem-oli-magus-aga-nüüd-hapu-sest-nad-vahetasid-ühe-koostisosa-välja.
Sina mitte ei pea kahte tänavavahet klubisse jõudmiseks kõndima pool tundi ja mitte klubisse jõudma.
Sina mitte ei pea õhtu jooksul korduvalt oma kalakeed oskuslikult lõhkuma.
Sina mitte ei pea avastama, et klubi, kuhu sa mõtlesid minna, kõrval on palju ägedam motopleiss.
Sina mitte ei pea bussijaama vahetus läheduses asfaldil istudes meelierutavaid diskussioone pidama.
Sina pead olema tänulik Ahmedile, et ta su tasuta oma üheeurolisse tualetti lubas.
Sina mitte ei pea tänaval vedelevaid ehitusmaterjale ümber tõstma hakkama, et fotokaga grupipilti teha.
Sina mitte ei pea end ühel hetkel avastama geiklubis dräägidega tantsiskelemas.
Sina mitte ei pea sõlmima ajuvabasid kihlvedusid ja neid kontrollimatult kaotama.
Sina mitte ei pea leidma, et peo lõpuks on alles vaid seitse eestlast.
Sina mitte ei pea tegema kebabiplekke mitte üksnes oma valgele pluusile vaid ka tekstiilist kingadele.
Sina mitte ei pea sadama ees pingile pikali viskama, sest lihtsalt uksest sisse minek tundub jube vaevaline.

Sina pead hommikul õunamahla saama!!