Tuhad ja tolmud

Sain Sillult sünnipäevaks jalgratta.
KORVIGA jalgratta.
Sellise vanakooli ja imearmsa.
Kingitus anti üle sõnadega:
"Nüüd saate Katiga pargis veini joomas käia ja koos ringi kruiisida."



Ja lisaks sain ma elu esimese mulle pühendatud blogisissekande (varemalt on mulle pühendatud üks traktaat),
kus muuhulgas oli kirjas ka

"Sandra teeb kihvte nägusid, kui keegi talle loengus näiteks kommi pakub, ja võtab siis kelmikalt vastu. Ja ma pole kuulnud, et Sandra kellegi pihta kurjasti ütleks (jah, ma pole suhelnud temaga väga, ma tean) või näinud teda äiksepilvena ringi kõndimas. Veel meeldib mulle Sandra kirjumirju ruuduline sall. Ja see, et Sandra nii paljudele sümpaatne on, sest - ei usu, et tikker end NII osavasti maasikaks teha oskaks. "

Juba põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhata, et ma olen tugev näitleja.
Lavaka katsetel pole käinud aga
maasikat mängin oma hobiks ;)

Ma olen nüüd kakskümmendmidagi.

Aitäh kõik armsad