November

Mul oli kunagi teises klassis klassivend X, kes kord kehalise kasvatuse tunnis kogemata klassiõe Y vastu seina lükkas, mille tagajärjel habras klassiõde rangluu murdis. Kolmandas klassis vahetas see klassivend kooli. (Mitte küll rangluuõnnetuse tõttu). Umbes 15 aastat hiljem kohtasin teda kunagi klubis, tervitasime, naljatasin selle üle, kuidas ta Y-l rangluu murdis. Tema väitis, et ta ei mäleta. Et mitu inimest on talle seda maininud, aga tema ise absoluutselt ei mäleta. Ja tal on väga piinlik.

Mõned aastad hiljem olin koos klassiõe C-ga baaris, kus kohtasime klassivenda X. Klassiõe C esimene reaktsioon X-i nähes oli "Kuule, sina oled ju see, kes Y-l rangluu ära murdis". X oli taas paanikas ja selgitas, et ta ausõna ei mäleta ja kõik tuletavad seda talle meelde. Tegime nalja, et X ongi tegelikult lihtsalt tavaline naistepeksja.

Samal õhtul ühes teises baaris kohtasin ma juhuslikult klassiõde Z, keda ma polnud enam ammu näinud. Jutu käigus mainisin talle, et näe X istub seal lauas, mäletad teda, ta käis meiega esimeses ja teieses klassis koos. Z kortsutas kulmu ja mõtles pisut. X ei tundunud talle meenuvat. Mõni sekund hiljem küsis. "Oota kas see on ju see, kes Y-l rangluu ära murdis!?"



Mille suurega oled sina (kaheksa aastaselt) hakkama saanud, et sind aastakümneid hiljem mäletataks...





Ja üldse... mu auto läks katki.
Ja minu autot parandades läks X-i auto katki.
Ja W-l sai kõigist ebaõnnestumistest kõrini ja lubas koju krokodillipisaraid nutma minna, ainult et tema auto oli terve ja tal polnud millegi pärast nutta.



Angelis on maitse poolest sama hea juustuburger kui Nexxtis.
Nagu tegelt kaa.
Bittale. Et ta teaks.

Ja et aasta tagasi sel ajal... ei olnud veel lund.
Tean raudselt.



P.S. Homme on Kirjandusmuuseumis Irdi konverents





P.P.S. Selle talve esimene hõõgvein on tehtud. Pähklite, rosinate, mandlilaastude ja apelsiniga.