15 minutit s6pradeni

Mis ei Tapa teeb tugevaks

2011-11-21T17:28:00.012+02:00

Aasta on möödunud nagu silmapilk.
Kõige kummalisem aasta mu senises elus.
Kõige masendavam, kõige keerulisem, kuid tagantjärele vaadates olen saanud suure kogemuse võrra rikkamaks... ja meelde jäävad ikkagi enamasti vaid helged hetked... ja mõned mitte nii helged.

Ma blogin reeglina vaid siis, kui mul on hea olla.
See ütleb möödunud aasta kohta paljugi.*

Ja ilmselt veel rohkem selle postituse kohta siin.

Olen Tapalt Tagasi Tartus
Haridusest liikusin finatsvaldkonda ja kirjandusest IT-sse.

Olemine on see, mida ta aasta aega ei olnud.
Koššer.

Kõike ei peagi planeerima, asjadel on komme ise laabuda.
Ja nagu alati, parimad asjad mu elus on juhtunud läbi täielike juhuste.

*Need selle aasta draftid las jäävad arhiivimaterjaliks. Võib-olla kunagi...

Udu

2010-10-25T17:12:00.002+03:00

Mu korter on Tapal aga võtmed on Tartus.

Sellest võib leida küll ka poeetiilist alatooni kuid paraku hetkel on see karm reaalsus.

Nii ma istun kella viie ajal koolimajas, hoolimata faktist et on vaheaeg.

Ja ei, õpetajatel EI OLE koolivaheaeg vaba. Nad tegelevad enesepttusega - käivad koolitustel ja kujutavad ette, et puhkavad.

Vaikus

2010-10-17T23:01:00.001+03:00

Ei viitsi blogi kirjutada.
Ei viitsi blogisid lugeda.

Zen.

Ja nii ongi

2010-09-15T21:31:00.004+03:00

Pole ammu kirjutanud.

Uus elukoht, uus linn, uus töökoht, uues ametis.

Kõik kõik on uus septembrikuus.

Olgu öeldud et...

2010-08-02T21:29:00.003+03:00

Keeletuks jäi kalake
kui kalakeest sai stroofike
see stroof ju suisa kalane
kuid katki ikka kala kee.

Tagasi, et teha comebacki

2010-08-02T20:54:00.004+03:00

Sügis pole enam kaugel.
Ma tunnen, et mu blogimistuju hakkab tagasi tulema.

Ja lisaks laadisin ma telefonist poole aasta fotomaterjali korraga arvutisse.
On oodata pikki igavaid kehva kvaliteediga pildipostitusi minu lähima poole aasta tegemistest.

Nii juhtub kui kirjutamise isu vahepeal ära kaob.

24 tundi Soomes... välismaal. Kas see on vihmapilv või öö?

2010-07-30T22:49:00.014+03:00

Sina mitte ei pea kell 8 Helsinki keskväljakul Aleksander II ausamba jalamil hommikut rummikoolaga alustama.
Sina mitte ei pea 24 tunni jooksul iga kolmveerand tunni tagant rummikoola peatust tegema.
Sina mitte ei pea tunde mööda poode kolama, et sooritada meeleheitlike mitteadekvaatseid oste.
Sina mitte ei pea meremaailmas akvaariumist kalu nähes ehmatama, nii et väiksed lapsed su üle naeravad.
Sina mitte ei pea lõbustuspargis vahetult enne sinu korda tehnilise rikke läbi elanud atraktsioonil pea alaspidi rippudes oma siseelundeid sheikima.
Sina mitte ei pea kaubanduskeskuse tualetis riideid vahetama, sest see tundub ullult äge mõte olevat.
Sina mitte ei pea rummikoola pausid ginishvepsi pausiga asendama, sest koka on varem-oli-magus-aga-nüüd-hapu-sest-nad-vahetasid-ühe-koostisosa-välja.
Sina mitte ei pea kahte tänavavahet klubisse jõudmiseks kõndima pool tundi ja mitte klubisse jõudma.
Sina mitte ei pea õhtu jooksul korduvalt oma kalakeed oskuslikult lõhkuma.
Sina mitte ei pea avastama, et klubi, kuhu sa mõtlesid minna, kõrval on palju ägedam motopleiss.
Sina mitte ei pea bussijaama vahetus läheduses asfaldil istudes meelierutavaid diskussioone pidama.
Sina pead olema tänulik Ahmedile, et ta su tasuta oma üheeurolisse tualetti lubas.
Sina mitte ei pea tänaval vedelevaid ehitusmaterjale ümber tõstma hakkama, et fotokaga grupipilti teha.
Sina mitte ei pea end ühel hetkel avastama geiklubis dräägidega tantsiskelemas.
Sina mitte ei pea sõlmima ajuvabasid kihlvedusid ja neid kontrollimatult kaotama.
Sina mitte ei pea leidma, et peo lõpuks on alles vaid seitse eestlast.
Sina mitte ei pea tegema kebabiplekke mitte üksnes oma valgele pluusile vaid ka tekstiilist kingadele.
Sina mitte ei pea sadama ees pingile pikali viskama, sest lihtsalt uksest sisse minek tundub jube vaevaline.

Sina pead hommikul õunamahla saama!!

Delikaatsus on mu teine nimi

2010-07-02T00:19:00.002+03:00

Seesuur et... mina mitte ei ole saanud enam pikemat aega sinu mõtete rüppe. Vihje vihje Marti.

Et juunikuud mitte skipida...

2010-06-28T00:22:00.002+03:00

...teen natuke Tomi.

Käisin paadimatkal.
Kahest paadist üks uppus.
Pilte ei viitsi panna.

(aga-võibolla-ikkagi-kunagi-panen-sest-ma-tegelt-olen-täiega-paljusõnaline-ja-tahan-kõneleda-kõigist-räpastest-üksikasjadest)

korp! Volber

2010-05-02T22:45:00.005+03:00

- "Mul on valge müts ja temal on punased huuled, jääb meelde?"

Toomemägi
Illegard
Zavood
Toomemägi

- "Tere, et..."
- "Jah, mäletan need olete teie."

Trump (mitte Donald)

2010-04-29T20:18:00.008+03:00

Intsul on täna sünnipäev.
Vestlusest Silluga selgus, et mul on au olla tema silmis Intsuga võrdväärne.
Palju õnne mulle selle puhul.
Ühtlasi jõudsime teisendamistega selleni, et Ints on eesti Hugh Grant
ja naissoost Kati (st. minu Kati).
Aga samas ka võib olla Intsu Kati.
Siis lisandub veel poeetiline alatoon.

Nii et kokkuvõttes on Ints ühe tavalise mehe kohta päris palju.

Ja et eriti cheesilt kõlada, siis

...ega Ints polegi ju tavaline mees.

Ja kui seda postitust nüüd hästi kiiresti lugeda, siis kõlab see nagu nts-nts-nts-nts-nts

Vanust väljendavate numeratsioonide järkusuutlikud arengud

2010-04-20T20:25:00.012+03:00

Lisaks sellele, et on päev pärast minu nimepäeva on

tänasel päeval ka sünnipäev

Evelin Ilvesel, Taavil, Urmas Paetil, Glemmil ja Adolf Hitleril.

Õnnitlused!

Pidustused, lõbustused, bakhanaalid*

2010-04-19T22:59:00.007+03:00

Avastasin just juhuslikult, et mu on täna nimepäev
ja nüüd ma tahaksin end teie kõigi poolt õnnitleda!

Sõin õepoja sünnipäevast üle jäänud küpsisetorti
ja tundisn end pidulikult.

Ja kui kellegi uduepeenes märkmikus
tänasel päeval hoopis Andra nimi ilutseb,
võite rahumeeli S-i ette kirjutada.

Ma luban.

* Aga üldiselt on nimepäevad ikka täiesti ebaolulised

Спят усталые игрушки

2010-04-19T22:21:00.001+03:00

Akna taga on praegu selline täpselt õige pildiraamatu kuu.

See sama kuu, mille peal tiigrid kiiguvad.

Даже сказка спать ложится,

Чтобы ночью нам присниться.

Ты ей пожелай:

"Баю-бай!"

Nädalavahetus

2010-03-28T21:38:00.007+03:00

Aa*

Ausa teatriteaduse tudengina
ma teatriauhindu ei vaadanud.
Mitte küll selle pärast, et Vanemuises,
ja küllap vist piinlik, vaid noh
ma jäin Helsinkis taas laevast maha.
Kolmandat korda.

*Tänane postitus on inspireeritud Kristiina blogi viimasest sissekandest teatriaasta auhindade gala ja "Luuletuse" sarja teemadel.

Feministlikest majandusteadlastest viie vardani

2010-03-26T15:59:00.003+02:00

"Ja siiani koovad vanaemad õhtuti tüdrukute käsitöötunniks sokke, samas kui poisid kooli käsitöötunnist kodutööd kaasa ei too. "

Kui rämedaid üldistusi annab veel teha!?
Artiklit saab lugeda siit.

International Theatre for Children and Young People World Day

2010-03-20T23:36:00.004+02:00

20. märt on rahvusvaheline lasteteatripäev.

See on kutsutud ellu ASSITEJ maailmaorganisatsiooni poolt eesmärgiga pöörata teatrikuul, nädal aega enne rahvusvahelist teatripäeva eraldi tähelepanu väiksema vaataja jaoks loodud lavastustele, selle valdkonna teatritegijaile ja laiemalt kogu laste- ja noortekultuurile.

2010. aasta rahvusvahelise lasteteateripäeva pöördumise on kirjutanud Orna Porat. Iisraeli lavastaja, teatrijuht, õppejõud ja näitleja, 1965. a lõi oma laste- ja noorteteatri, mis tegutseb tema nime all tänaseni. Ta on üks ASSITEJ Internationali asutajatest ja Iisraeli ASSITEJ auliige.

DREAMS OF THE HUMAN FAMILY

The things that shape us, our character, are the ones that are locked in our memory – endeavors and events we have experienced and which have become memories.The things we remember sometimes originate in our fellows’ desire to remember. Even events at whose center we ourselves stood reach our memory through the memory of others.We gathered them to ourselves from the memory of others, from stories they related to us.

Those with a rich imagination are even likely to remember things they have not experienced at all, but which through the power of that same imaginative memory became a real and well-remembered personal experience.In the theatre we find all of those memories of ours anew, the real ones and the ones that are figments of personal and collective memory.

That is the power of the theatre – the power to raise consciousness, associations, emotions, blocks of memory.The theatre is one of the most important art forms in the cultural life of human society, for it is engaged in all the spheres of human life.In children’s theatre, the young audience encounters not only a familiar reality, but also a new and still unfamiliar one. They absorb refreshing impressions and discover new possibilities – the formation of a new life experience.

The theatre deepens and enriches the child’s sensitivity by means of the renewed encounter with a familiar, close world that is known to him.
The theatre broadens the child’s horizons by helping him to soar on the wings of imagination to unknown, distant, strange and enchanted worlds. A visit to the theatre creates in the young audience an emotional and intellectual collective memory – vestiges of linguistic, visual and ideological associations.

In the theatre, the child relives not only his memories and personal dreams, but also memories and dreams of the human family, of his ancestors, of his nation, of the entire human race! Children’s theatre in our multicultural world has a special role to play in laying common cultural foundations that will bring the other closer: through its universal values it can convey a message of the beauty in human beings, and through acting express the secret of joy, childhood

Orna Porat

Müstilised inimesed

2010-03-16T18:57:00.003+02:00

Algatan uue sarja, kus saab avaldada austust müstilistele inimestele

Esimene nominent on:

TÜ raamatukogu koopiakeskuse Mees (tunutud ka kui Koopiamees).

Tal on üks emotsioon.
ALATI!

Lumi kestab

2010-03-14T23:51:00.001+02:00

Käisime täna õhtul Silveriga linnas Maailmafilmi plakateid üles panemas.
Klambripüstoli asemel vanakooli moodi knopka ja haamriga.
Õues on külm ja libe aga väga lõbus.

Lume sulamise aeg pole minus kunagi veel nii tugevat ootust tekitanud.

Kevad on uus sügis.

Eurosiil - siililegi selge

2010-03-11T23:37:00.009+02:00

Püügivõimalusi tuleks kasutada kooskõlas ühenduse õigusaktidega, eelkõige kooskõlas järgmiste määrustega: komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad; komisjoni 22. septembri 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad; nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem; komisjoni 18. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2244/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad laevaseire satelliitsüsteemide kohta; nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86 kalalaevade omaduste määratlemise kohta; nõukogu 17. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3880/91 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta; nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ning nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava; nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

Ma armastan lühilauseid.

Kui keegi otsib uut äratuhelinat,
siis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat (täiendav arvamus)

Lõige 2 punkt 5 pakub välja

Oluliste põllumajandustoodete tootjahindade ekstreemseid kõikumisi viimase kahe aastate jooksul – viimati olid ekstreemselt madalad nt piima ja teravilja hinnad – tuleb käsitada äratushelinana.

Eesti Keele Instituudi eurokeelehoole

Juubilar

2010-03-10T15:24:00.006+02:00

Õnne meile kõigile Chuck Norrise sünnipäeva puhul!

Chuck Norris can judge a book by its cover

Tsitaadi võim

2010-03-04T20:29:00.004+02:00

"Mis muheled? - Mõtlen Märteni persest. " (Gaudeamus 2010)

"Miks ma peaks guugeldama kui ma näen teda iga esmaspäev ja kolmapäev laivis." (ibid.)

Kui 1+1 kokku panna olen varsti elu24 palgal.

Teatriime sünd

2010-02-09T21:05:00.013+02:00

Käisin täna Vanemuises "Detektiiv Lottet" vaatamas.
Etendusest huvitavam oli aga jälgida 2-aastase-ja-10-kuuse kodaniku elu esimest tearikülastust.

Nimelt oli kaasas ka üks mu auväärsetest õepoegadest.
Pärast esimese vaatuse lõppu tunglesid lapsed ja vanemad saalist välja.

Selle sagina keskel teatab 2,10 aastane kampsunis kutt,

kava soliidselt kaenla alla,

järelemõtleval kuid vastuvaidlemist mitte sallival toonil toonil "Mulle ei meeldi."

Hiljem kohviku järjekorras uurib ta igaks juhuks, ega karu rohkem lavale tule ja

küsib üldise diskussiooni huvides, mida teised arvavad,

kas Lotte ja Bruno saavad ikka selle peedisuhkru masina tagasi.

Teatrikriitika uus põlvkond

Kui keegi küsib mult veel, miks mind huvitab just lasteteatri retseptsioon, siis peatuge mõneks hetkeks sellel näol...

Pärast kaht tundi ja 15 minutit uudistas 2,10 aastane kodanik õues teatrimaja seinal olevaid plakateid ja teatas otsustanult "Varsti lähme seda teist Lottet vaatama"

Alea jacta est ?

Eipakkumiste eri sisaldab allhindluste lisaallahindlust

2010-02-06T19:47:00.006+02:00

Mul oli täna kokkupuude kõige vähem motiveeritud telefonimüüja üldse, kellega, mul on olnud au suhelda.

"Tere mina olen (mis iganes nimi oli), on teil hetk aega."
"Ei, hetkel ei ole."
"Kas võin teile millalgi tagasi helistada"
"Homme päeval näiteks"
"Eee...homme päeval...eee...ma ei ole ju päeval tööl."

Minupoolne hämmastunud vaikus.

"Aaeeää. Hea küll siis, ngmst*" ... tuut tuut tuut

Poole minutiga sain ma teada neiu tööaja aga mul pole õrna aimu, mida ta mulle pakkuma pidi.

Samas oli aga mul suvel hetk, mil ma puutusin kokku kõige parema (no professionaalses mõttes väga osava) telefonimüüjaga. kes püüdis mulle pähe määrida mingit imelist kodundus-kokandus-ravimi-ja-mis-iganes-seal-kõik-veel-sees oli raamatut. Mina ütlesin peale esimest kuute sekundit, ei täna ma ei soovi, kutt jätkas edasi oma elegantsel soraval diktsioonil ( ja kusjuures ta ei olnud üldse see monotoonselt paberilt maha lugeja). Mina vastasin ikka tänan ei, ja liigutasin samal ajal kulpi pliid peal podisevas tomatikastmes. Noormees jätkas... kiitis taevani raamatu mitmekülgsust, retsepte, nippe, tarkusi, mina keeldusin taas viisakalt naeratades. Saades vestluse käigus teada mu vanuse (ei mulle tegelt kaa meeldib telefonimüüjatega suhelda, miks ma muidu lasen neil endale alati mitu korda tagasi helistada) hakkas pihta lähenemine stiilis 'noorele perenaisele on see täiesti asendamatu raamat’, püsib mitmeid põlvkondi ja ei vanane jne. Kui aus olla, siis ta kirjeldas seda tõepoolest huvitekitavalt, aga kuna selle aja peale, oli meie vestlus arenenud juba vägikaikaveoks, siis keeldusin ma järjekindlalt edasi. Sest kui aus olla olin ma juba nagunii täiesti veendunud, et ma ei osta mitte midagi. Vähendasin pliidi kuumust, ja lasin tomatikastmel tasasel tulel edasi podiseda. Telefonimüüja jõudis oma jutuga raamatus sisalduva veinitutvustuste juurde, millega kindlasti oleks huvitav ja vajalik moodsal inimesel tutvuda ja rõhutas taas kord, et raamat on suur, mahukas ja mitmesaja leheküljeline (mulle meenus seepeale, et kas mitte mingis sass henno raamatus, ei olnud üks peategelane telefonimüüja. Selline edukas ja libekeelne müügiinimene. muigasin omaette. Olin sattunud ühe prototüübi otsa) noormees oli oma jutuga jõudnud ravimtaimede sektsiooni tutvustamiseni ja seletas kui olulise on need vanad rahvatarkused, mida tänapäeval noored kipuvad unustama. Mina nõustusin julgutavalt takka. Seepeale rõhutas ta, et kui tihtipeale on vanad nipid kodus paarilipikute peal sahtlites/kappides laiali, siis selles raamatus on kogu tarkus ühes kohas kindlalt olemas, mina naersin lõbusat naeru (kuna tõepoolest, on jah kapis laiali) ja ütlesin viisakalt ’ei tänan’. Keerasin tomatikastmelt tule alt. Taas tulid jutuks raamatu mahukus ja kvaliteet, soliidne väljanägemine ning aegumatud tarkused. Mitte kordagi ei mainitud hinda. Aga ega see mind ei huvitanud kaa. Kuna söök oli valmis saanud, hakkasin ma juba natuke kärsituks muutuma, samas ei saanud ma jätta mõtteis kummardamata selle müügimehe meelekindluse ees, kes tegi veel viimase meeleheitliku katse, rääkides mulle järelmaksevõimalusest, kuni ma narma hakkasin ja ütlesin ma ei tea mitmendat korda, et tõepoolest ei soovi seda raamatut. Sellega meie tookordne vestlus lõppes. Ta tänas viisakalt, kulutatud aja eest ja mulle tundus, et hääles ei kostnud mitte löödud meelolu vaid pigem imestus, sest ehki ma tema laduseale jutule mitmelgi kohal huviga ’jaa-jaa, ahhaa, kas tõesti’ vahele pikkisin (no ma olen ju siiski ladus suhtleja), ei läinud tal korda mulle seda raamatut maha müüa, ehki tundusin tal ilmselt juba vahepeal täitsa peos olevat. Sestap lõpetasime kõne ja mina hakkasin sööma. Ilma kokaraamatuta tehtud pastat.

Homme lähen õe juurde mingile kodukoristus imelappide presentatsioonile.

Can’t wait it!

*ngmst - rudiment, mis jäi alles sõnast 'nägemist' kui see paiguti tülpinud vihasesse kuidas-nad-aru-ei-saa-et-ma-olen-õhtuses-vahetuses ohkesse.

Keelenõuanne soovitab vol 2

2010-02-02T23:48:00.005+02:00

Jätkates keelealaliste uuenduste kajastamist olgu siinkohal mainitud rõõmusõnum tulevastele lõpukirjandi kirjutajatele ja kõigile teistele, kel varasemalt olnud probleeme sõnde 'peale' ja 'pärast' tähendusega.

Emakeele Seltsi keeletoimkonna ostusega on nüüdsest...

trummipõrin

...nii kaassõna 'peale' kui ka 'pärast' kasutamine ajatähenduses kirjakeeles lubatud.*
(peale koosolekut ~ pärast koosolekut)

Tähelepanu tegemist on ravimiga...
*Kaassõnaga „peale” kasutatakse ajatähenduses osastavat käänet, mis võimaldab teda eristada kaassõna teistest tähendustest (vrd peale koosoleku ja peale koosolekut). Toimkond juhib tähelepanu, et ühemõttelisuse huvides on kaassõna „pärast” eelistatud neil harvadel juhtudel, kus teda laiendava nimisõna osastav kääne ei eristu – üldse või kirjapildilt – omastavast (nt pärast isa ja ema, pärast abielu, pärast kohtuasja) ning ühemõttelist tõlgendust ei soosi ka kontekst.
...kõrvalmõjude tekkimisel konsulteeri oma emakeele õpetajaga

Inimese olemus on tema tulemus?

2010-01-16T22:06:00.015+02:00

Olen käeoleva aasta alguses (vastukaaluks läinud aasta lõpule) olnud meeldivalt antisotsiaalne. Kui välja jätta lõunatamine silveriga, kellaviietee tõnisega, õhtustamine ema ja õega, pikad telefonikõned kadiga, tuleskulptuuride vaatamine, kati näituse tarbeks tehtud video võtetel (hell jeah, i'm a movie star) veerandtunnine stseen jalanõude vahetamisest, siis ei ole ma suurt midagi teinud. Peale õppimise, juutuubitamise, söömise, magamise, ja raamatuko(o)gutamise. Mille tulemusena sain ma - tummipõrin- sõnamoodustuse eksami sooritatud! Ma jagasin sõnu rümadesse ja siis omakorda rühmadesse ja siis rühmitasin igatepidi erinevate grammatiliste kategooriate aluselt aga ma ei suutnud kuidagi selgitada, mille alusel täpsemalt ma neid rühmitasin, aga selle tõhusa rühmitamise tagajärjel tuleb välja, et mul on mingi kõhutunne, mis eristab mulle täiesti arusaamatult raudse enesekindlusega kontinuatiive frekventatiividest ja denominaale deverbaalidest. Nüüd hakkan õppima vormiõpetuseks, kuid õnneks tundub astmevaheldus ja lõputunnuste eraldamine pärast sõnamoodustust lapsemäng (või kukepea). Kas keegi oskab mulle selle väljendi etümoloogilise kujunemise kohta mingi vihje anda? Ingliskeelne piece of cake on nagu arusaadavam, aga kukepea!? Ei hakka praegu guugeldama kah, kui kellelgi on ideid, võiks märku anda. Kui kunagi targemaks saan, ehk pöördun selle küsimusega uuesti tagasi. Teisipäeval on plaanis kultuurne õilmitsemine ning sotsiaalne aktiviteet seoses kati näituse avamise ja ma-kolin-vist-sinna-kortersisse-supilinna-kus-kunagi-ints-on-elanud üritusega. Seekord teksti ei liigenda. On teistmoodi. Eriline.

Raadioteater

2010-01-07T21:59:00.002+02:00

Pühapäeval 10.01
Kell 9.00
Raadio 2

«Romantiline teekond Dubrovnikusse» (Vallo Raun)

Osades Helgi Sallo
ja Robert Gutman
Režissöör Kaarel Toom
Raadioteater 1985

Ebane emondib atast

2010-01-07T20:04:00.007+02:00

Üldiselt on nii, et uus aasta on juba mõnda aega kulgenud.
Selle aja jooksul olen ma:
a) õppinud eksamiks
c) saanud kätte oma elu esimese säästukaardi
d) külastanud raamatukogu

Kindlasti on muid asju kaa olnud, aga see säästukaart on ikkagi peamine.

Kuna ümberringi tundub olevat tõusev trend uusaastalubadusi mitte anda, siis otustasin panuseid veelgi tõsta ja ristivastupidi, anda uusaastalubaduse.

Nimelt on vanus nüüdseks sealmaal, mil oleks aeg viimaks (lisaks kõigele muule) omandada ka alfabeet.

Mis tähendab, et kui te näete mind debiilselt keeleotsaga nina püüdmas või mingeid imelisi keeleringe tegemas, siis ei, ma ei püüa meeleheitlikult flirtida, vaid teen trikke, mis logopeedia arusaamade kohaselt peaks häälduselundeid treenima (six-pack is so last year).

Et jah, kaua inimene ikka neid rongi-rattad-ragisevad, ära-narri-narri ja reinuvader-rebane-reisis-raske-reisikohvriga nalju kuulata jõuab.

Isegi Baskini anektood tüütab mõnekümne aastaga ära... rääkimata siis naljadest, milles sinu jaoks huumor absoluutselt puudub.

Aga kui paariaastatagust Silverit tsiteerida, siis 'ega uusaastalubadused ongi ainult andmise jaoks, ega neid tegelt ei peagi täima, neid tuleb lihtsalt kirjutada: itaalia keel, spagaat jne'.

Nii et seniks... ma avan et paem on kindlalt mitte lubada.

P.S. aga kummitustega-kummitus-kummitas-kummutis on puhas fun.

Jõulupidu vol 1

2009-12-21T16:26:00.002+02:00

Eilse aliase täpsustuseks...

.kät'ki <9> häll. ▪ Kätki+vibu (vibuhällil)

elekt.rood <20: -roodi, -.roodi> elektrijuht, mille kaudu elektrivool kandub vedelikku, gaasi v tahkesse ainesse. ▪ Grafiit+, süsi+, süüte+elektrood. Elektroodi+koks

Aga konnasilm ja pruunisilmne hobune on suht sünonüümid

Kristjani ja Ktrina juures oli meeleolukas
ja mul oli hommikul kaa veel kõht täis.

Aga pühapäevane Zavood on suht tühi.
Ja lauajalka järjekord on inimeste arvule pöördvõrdeliselt pikem.
Paradkos.

Anomaaliad jätkuvad

2009-12-14T17:20:00.003+02:00

Ma kuulan Norah Jonesi.

Ei muiga!!

Anomaalia

2009-12-11T13:22:00.005+02:00

Ma ei mõsita, mis värk sellega on,
aga alati enne aasta lõppu
tekib mul jube kihk oma juuksed,
hoolimata sellest kui pikad need on,
punaseks või oranžiks värvida.

Tulevalgel tulevikku

2009-11-30T21:42:00.006+02:00

4. detsembril

kl 17.00
kohtuvad
Raadi Mälestuste väljal
tuli, mälu ja
100-aastane nooruk!

Võtke kaasa pere, sõbrad ja tuttavad ning
kohtume ERMi juubeliaasta lõpetamisel.

Avatud telgid,
kus näidatakse, milline saab olema uus hoone seest ja väljast
ning animatsioone uutest püsinäitustest.

Meeldejäävaim seik ERMi uue hoonega seoses, meenub ühelt messilt, kus ERMi boxi juures üks papi pahuralt torises, et ega see tulevane klaasmaja ikka kuhugi ei kõlba, ei pea see soojust kinni ega midagi... vanasti olid ikka kivist kindlused... aga see klaas teeb ju küttearved nii suureks ja ültsegi, ega mõisnikud lollid ei olnud, neil olid ikka sisehoovid ja ikka ERMil peaks kaa kindlasti sisehoov olema, kuidas siis ilma sisehoovita saab, ega ei saagi ja....

Nii et tuleb kohale minna ja üle vaada, mis olema saab. Kas on sisehoov või ei ole... ja kui ei ole, siis miks ei ole, ja kas ikka saaks äki kuidagi sellise väiksemagi sisehoovi teha või nii. Vot.

Raadil näeb!

P.S. Mida põnevat sina ERMi tulevasest hoonest kuulnud oled?

Always be courteous. when asking for a game. "Hi, want a game? Howdy, fellas, let's bowl some balls. Bowling, anyone?"

2009-11-27T20:53:00.001+02:00

Käisime bowlingut mängimas.
Mina ei võitnud.
Demit.

Aga üldiselt analoogia on täiesti olemas...

Koostage herbaarium või ehitage mudellennukeid

2009-11-25T21:04:00.007+02:00

Ma olen omal ajal käinud kahes koolis.

Ühes neist oli täna koolitulistamisoht,
teisele tehti samal päeval pommiähvardus.

Tuletõrjealarmi naljad on asendunud kõrgemate panustega.

21 sajandi koolifolkloor.

Suht haig(lan)e

Keelake mind

2009-11-19T23:51:00.004+02:00

Avastasin äsja, et mul on telefonis tsirka 1700 pilti.
Ma olen fotograafiline grafomaan.

Mul on mingi isiklik viha sõna 'põimik' vastu.
Samas 'vanik' rokib täiega.

Mine võta siis nüüd kinni.

Vaatan viimaseaja blogisissekannete pikkusi ja mõtlen,
et ehk peaks twitterisse üle kolima.

Trenditeadlik säutsumine on ju oskake virtuaalsest identiteedist.

Samas teavad kõik et rekonkista ja roheline mõtteviis on viimaste hooaegade märksõnad numer üks.
Seega...
tuletagem kõik noorusaja reitikontod meelde... tuunige ümber, lisage uued pildid, kirjutage tervmeelsed 'about me'-d (ja ärge unustage, et erineva taustaga annab üldist muljet suurepäraselt vastvalt vajadusele muuta... lihtsalt väike klikk enne töölt lahkumist ja ongi kontol kreisi look ja oled valmis otse peole minema)

Elagu virtuaalne taaskasutus.

November

2009-11-12T23:44:00.009+02:00

Mul oli kunagi teises klassis klassivend X, kes kord kehalise kasvatuse tunnis kogemata klassiõe Y vastu seina lükkas, mille tagajärjel habras klassiõde rangluu murdis. Kolmandas klassis vahetas see klassivend kooli. (Mitte küll rangluuõnnetuse tõttu). Umbes 15 aastat hiljem kohtasin teda kunagi klubis, tervitasime, naljatasin selle üle, kuidas ta Y-l rangluu murdis. Tema väitis, et ta ei mäleta. Et mitu inimest on talle seda maininud, aga tema ise absoluutselt ei mäleta. Ja tal on väga piinlik.

Mõned aastad hiljem olin koos klassiõe C-ga baaris, kus kohtasime klassivenda X. Klassiõe C esimene reaktsioon X-i nähes oli "Kuule, sina oled ju see, kes Y-l rangluu ära murdis". X oli taas paanikas ja selgitas, et ta ausõna ei mäleta ja kõik tuletavad seda talle meelde. Tegime nalja, et X ongi tegelikult lihtsalt tavaline naistepeksja.

Samal õhtul ühes teises baaris kohtasin ma juhuslikult klassiõde Z, keda ma polnud enam ammu näinud. Jutu käigus mainisin talle, et näe X istub seal lauas, mäletad teda, ta käis meiega esimeses ja teieses klassis koos. Z kortsutas kulmu ja mõtles pisut. X ei tundunud talle meenuvat. Mõni sekund hiljem küsis. "Oota kas see on ju see, kes Y-l rangluu ära murdis!?"

Mille suurega oled sina (kaheksa aastaselt) hakkama saanud, et sind aastakümneid hiljem mäletataks...

Ja üldse... mu auto läks katki.
Ja minu autot parandades läks X-i auto katki.
Ja W-l sai kõigist ebaõnnestumistest kõrini ja lubas koju krokodillipisaraid nutma minna, ainult et tema auto oli terve ja tal polnud millegi pärast nutta.

Angelis on maitse poolest sama hea juustuburger kui Nexxtis.
Nagu tegelt kaa.
Bittale. Et ta teaks.

Ja et aasta tagasi sel ajal... ei olnud veel lund.
Tean raudselt.

P.S. Homme on Kirjandusmuuseumis Irdi konverents

P.P.S. Selle talve esimene hõõgvein on tehtud. Pähklite, rosinate, mandlilaastude ja apelsiniga.

If winter saunas are therapeutic, then summer saunas are like Woodstock

2009-11-07T13:33:00.005+02:00

"My people were entirely Nordic, which is to say idiots. Every wrong idea that has been expounded was theirs ... They were painfully clean ... After dinner the dishes were promptly washed and put back in the closet; after the paper was read, it was neatly folded and laid away on the shelf ... Everything was for tomorrow, but tomorrow never came."

Eestlastest kõrvaltvaataja pilguga...

Lähemalt loe siit.

Mesijutt

2009-11-07T11:54:00.003+02:00

Ei saa ikkagi jätta mainimata, et sellenädalane Must mesi oli eriti hea.
Isegi uuesti üle kuulates.
Tegelt kaa.

Assotseerub kergelt kultuuriteaduste erialapidudega.
Jeah.

Keelekräpp

2009-11-02T21:00:00.005+02:00

Eesti õigekeelsussõnaraamat pakub sõna 'fritüür' (kuum rasvaine; selles küpsetatud toit, fritter) tüüpsõnaks 'paks'.

Ülim semantiline metatasand.

Sealjuures teadmiseks, et sõnamonstumi 'fritter' tähenduseks annab ÕS 'frittimisseade'.
Lendab koos meemi ja ajaveebiga lemmikute kolesõnade hulka.

Utlibi imeline maailm

2009-10-29T16:17:00.003+02:00

Kui ma panen ESTER-i ostingusse children's theatre
annab see mulle vastuseks calssic hiphop.

Inemine

2009-10-25T23:07:00.002+02:00

Katil on täna sünnipäev.

Sellel Katil, kellest erinevatele inimestele rääkides, tuleb erinevat moodi väljendada:

1)

-Kati noh...
- Sinu Kati või
- Ei sinu oma
- Aaa jah...

või

2)

-Kati noh...
- Kati Kati?
- Ei, mu kursaõde Kati
- Aaa, see punapea, jah.

Kõik teavad.
Kõik on selge.

Raamatukogust loengusse

2009-10-20T19:31:00.004+03:00

Kõnnin kursavennaga (nimesid ei nimeta) raamatukogust kooli poole.

-Suht vara tulime ära. Praegu jõuaks veel kaks siidrit teha enne loengut.
-Jeah, ma tahaks näha sellist sinupoolset impulsiivsust.

Vaikus.

-Okei jah, tegelt jõuab ainult ühe.

Usuteaduste riiulite vahel on neetult jahe

2009-10-13T12:59:00.003+03:00

Ma istun Tü raamatukogus arvuti taga ja
minu kõrval on mingi neiu,
kes kirjutab hästi lärmakalt
st häirivalt
st toksib hästi kõvasti ja
lajatab iga sõna vahel rõhuliselt tühiku klahvi.
Vestleb kellegagi msn-s.
Ja kui ta parajasti ei kirjuta,
siis ta itsitab/muheleb või
vaatab andunud/armunud? pilgugl arvutiekraani (kus on msn-i kastike).

Virtuaalsuhtlus võib kõrvalt vaadates olla ikka päris totakas.

Kas keegi kolmapäeval "Kuningas Richard
Kolmanda" kontrolletendust läheb vaatama?
Kristiina? Iris? Tõnis? Anyone?

P.S. mu auto saab täna endale talvepapud.
Fall/winter 2009 kollektsiooni reaalaeg on käes.

Sünd(mus) on ime(line)

2009-10-12T21:33:00.008+03:00

Neil päevil sain ma teist korda tädiks...

Jako Bert on kohal

Keelenõuanne soovitab

2009-10-01T22:47:00.001+03:00

Lahendasin täna hommikul kella kaheksa ajal morfoloogia harjutust.
Pidin sõnast 'pealik' moodustama singular pluurali.
Esimene konnotatiivne mõte oli 'Juhan'.

Tervitused Pariisi

Ning rõõmusõnum kohalikele:

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsusega võib nüüdsest...

TRUMMIPÕRIN!!

...kirjutada Internet ka väikese tähega.

Tuhad ja tolmud

2009-10-01T20:40:00.005+03:00

Sain Sillult sünnipäevaks jalgratta.
KORVIGA jalgratta.
Sellise vanakooli ja imearmsa.
Kingitus anti üle sõnadega:
"Nüüd saate Katiga pargis veini joomas käia ja koos ringi kruiisida."

Ja lisaks sain ma elu esimese mulle pühendatud blogisissekande (varemalt on mulle pühendatud üks traktaat),
kus muuhulgas oli kirjas ka

"Sandra teeb kihvte nägusid, kui keegi talle loengus näiteks kommi pakub, ja võtab siis kelmikalt vastu. Ja ma pole kuulnud, et Sandra kellegi pihta kurjasti ütleks (jah, ma pole suhelnud temaga väga, ma tean) või näinud teda äiksepilvena ringi kõndimas. Veel meeldib mulle Sandra kirjumirju ruuduline sall. Ja see, et Sandra nii paljudele sümpaatne on, sest - ei usu, et tikker end NII osavasti maasikaks teha oskaks. "

Juba põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhata, et ma olen tugev näitleja.
Lavaka katsetel pole käinud aga
maasikat mängin oma hobiks ;)

Ma olen nüüd kakskümmendmidagi.

Aitäh kõik armsad

Nobody puts Baby in a corner *

2009-09-14T22:40:00.000+03:00

Patrick Swayze suri esmaspäeval 57 aastasena,
20 kuud pärast kõhunäärmevähi diagnoosi.

* American Film Institute's 100 Years…100 Movie Quotes edetabelis on
lausung "Nobody puts Baby in the corner" 98. kohal.

Kamoon, ma olen sundinud isegi Silverit Dirty Dancingut vaatama!!

Naabrionu unelm

2009-08-28T17:52:00.006+03:00

Minu EMT paketis on Sinu lapse asukoht alati teada.

Zel aaztal tuleb cool teiciti

2009-08-18T22:34:00.008+03:00

Kui ma kuulen veel

mõnda värdjat raadioreklaami,
kus mingi vingus häälega tatt
loeb entusiasmi teeskleval
pugejahäälel "kooliaeg-oh-kooliaeg-
millal-sina-tuled-
mul-on-valmis-pliitasid-ja-suled"
millele järgneb
ükskõik millise
suvalise-supermarketi-sokileti-reklaam

või vaimustusest rõkkavat
teadet stiilis
osta-koolimineku-puhul-uus-vannitoamööbel-meilt
siis ma hakkan karjuma.
Nagu päriselt.
Tegelt kaa.

Mis ajast on saanud 1. septembrist
faking valentinipäev!?

Juulikuu kiire protokoll

2009-07-28T23:26:00.011+03:00

Tagasi vaadates on juulikuus isegi olnud asju.

Akadeemikute valik: Kirjandusteadlaste eri,

mil me Kati loomingulist andekust kulka rahade näol maha jõime ja

mis päädis Tomi ja Siimuga varahommikusel emajõe rannal õhuvannide võtmisega.

Laulupidu

mil me Annika, Risto, Silveri ja Kaarliga vihmakeepidega greenroomis istusime ja

mis päädis Silveri peaaegu-levika-keeluga

Tõnise Tartus käik
mil ma-ei-saa-eriti-midagi-teha-ma-olen-homme-tööl asendus õige pea tradistioonidekohase veinijoomisega emajõe ääres ja
mis päädis Illegaardi ja Genklubiga.

6 järjestikku tööpäeva,
mil õues olid probably the best rannailmad of the see suvi ja
mis päädisid äikesetormiga viimasel tööpäeval ja sealt edasi.

Juhani sünnipäev
mil ma sõin maailma parimat grilliha (ja esimest korda sel blogil ma vist ei liialda) ja
mis päädis järgmisel päeval tööl olles zombistunud olekus valssi tantsimisega keset saali.

Pärnu
mil ma sain see suvi üldse kolmandat korda randa ja
mis päädis kaheaastasega rannajalka mängimisega.

Homme lähen Tallinnasse.
Kati isikunäituse avamine SooSoo Galeriis.
Kohalikud ja natukekohalikud Tallinnalsed, vaadake ette
ma võin ühendust võtta.
(Kadi, Mann: vihje, vihje)

*

Maaliseerias "Kas teie ei teegi nii ehk esimene kord" taaselustab kunstniklapsepõlves kogetut. Toetudes teiste juttudele ja enda kogemusele, usub Katrin, et paljud inimesed on tundnud end kohkununa, nähes esimest korda vastassoo esindajat ihualasti, paljaste genitaalidega?! Esimene shokk meesobjekti nägemisel harjumuspärasest teisiti - urineerimine koos naabripoistega, selga hüppav koer, nokuga beebinukk - on tekitanud osades inimestes isegi pikemaajalist võõrdumist teatud toitudest või ka tegevustest. Lapsepõlves juhtunu võib jääda kummitama terveks eluks. Teoste ideed toetab maalitehniline intriig klassikalise maalitehnika ja kasutatud arvutikunstile iseloomulikke pikslite näol, mis teravustab igavikulised probleemid tänapäeva virtuaalmaailma võtmes.

Uudiseid moejooni täis suurejoonelisest moemaailmast

2009-07-06T21:43:00.009+03:00

Ühel tavalisemat sorti vaimuvaesemal õhtutunnil
läksin mina õilsast edevusest kolama Briti Vogue koduleheküljele
samal ajal kuulates kõlarites kadunukesest popkuninga Dangerousi,
kui äki hakkas mingi teine lugu vahele mängima.
Üldiselt mulle ei sümpatiseeri need leheküljed, millel on taustamuusika,
kuna minu õrnahingeline närvikava
tavatseb sellistel hetekdel südame arütmiale vaba voli anda.
Seekord jäin ma aga hetkeks kuulatama ja
peagi hakkas kõnelema tuttav naishääl veidra aktsendiga.

Üllatus üllatus.
Mu sisetunne ei petnud mind.
Vogue leheküljel oli ülevas video Toomas Eduri ja Age Oksa kostüümiproovist Karl Lagerfeldiga, kel projekti raames käsil kostüümid disainimine "Apollo" balleti jaoks.

Mõelda vaid... alles oli laulupidu ja nüüd veel see, oehjah.

Eestalne olla on ikka uhke ja hea (s.t. fääncy ja fäbjulös, eksole)

Jaanisüsteem

2009-06-30T20:28:00.016+03:00

Hommikul käsisime veel paadiga järvel.

Taavi, Silver ega mina kala ei saanud.

Maris kaa mitte.

Tema tõmbas veest välja mehe.

Lantimise kõrgem pilotaaž.

Mu lõpusõrmus läks jälle katki

2009-06-20T00:04:00.022+03:00

"Aga soovitan siiski minna ülikooli, mitte kunstikooli. Nagu sa Maiast märkasid, on kunstikool raske ja palju tööd nõudev üritus. Mine ülikooli ja vaata seal, mis sust edasi saab. Muud ma ei oska sulle soovitada. Mõned kaudsed juhtnöörid ehk. Oled unenägu, kes sündis maailma, mis on samuti unenägu. Vaata, et sa maailma üles ei ärata ja ise katsu ka magada nii kaua kui võimalik. Arvesta, et kass ja kahvel on samad asjad, koer ja kõrvits aga erinevad neist tunduvalt. Kui oled korra valetama hakanud, siis valeta edasi. Hoia jalad soojad ja pea külm. Ära kanna valgeid ülikondi. Kala ei ole mõtet sööma hakata, kui ta praegu sulle ei istu. Ei hakka ka hiljem istuma."

M.Unt

Täna on üks neist õhtutest, mil akna taga on ebatavaliselt vaikne.
Silla tuled paistavad aga autosid ei sõida.

Tühjendan viimase lonksuga oma martiiniklaasi.
Lähen ära voodisse.

Linnasuvi

2009-06-17T22:18:00.004+03:00

Käisin eile raamatukokku raamatuid ära viimas.
Et nagu semestri lõpp või nii.
Kohtasin Martit.
Tegime viisakalt small-talki ja lahku minnes soovisin head suve.

Hiljem hakkasin mõtlema, et sel kevadel on kuidagi eriti nostalgiline see kedvadsemestri lõpp.
Võibolla Kristiina sünnipäev võimendas seda (nägi korraga inimesi, kes suveks ülikoolilinnast erinevatesse kohtadesse laiali sõidavad).
Linn jääb tühjaks.

Tartu suve algus on nagu lastelaagri lõpp.

Kes minevikku ei mäleta elab olevikus. Vähemalt.

2009-06-10T23:15:00.004+03:00

Meeldetulet, et Horvaatia reisipäevik vajaks äratrükki.

Tobe or not tobe

2009-06-03T16:48:00.005+03:00

Tallinn Treffi viies päev
Staarblogijat ei saa must vist kunagi.

Äkki staarmaasikamüüaks?

Luban, et ei käi teistele ajudele

2009-05-22T23:23:00.014+03:00

Meem on kole sõna.
Aga ajaveeb on veel koledam.

Nii ta siis on.

ELIASELU on Lönnroti lehe salvestus. Ei midagi isiklikku.

Sügis kevades

2009-05-11T23:36:00.005+03:00

Käisime Silveriga õhtul jalutamas.
Kõndisime üle silla.
Tänavavalgustid lülitati sisse ja läksid vaikse kumaga järjest eredamalt põlema.
Laternate süttimine on alati selline hetk, mil saab tunda end natuke erilisena kuna juhtusid seda hetke pealt nägema.
Seda esialgset salajast kuma, mis veel üsna heleda taeva taustal vaevu paistab ja mida tihti keegi tähele ei pane.
Nagu oleks osa saanud väikesest saladusest.

Vähemalt minul on lapsest peale selline tunne olnud.

Nägin täna ühe tuttava pilti kus ta istub rohtu kasvanud liivakasti serval.
Ma poleks iia arvanud, et see võiks mulle nii mõjuda.
Mul on pool päeva see pilt silme ees olnud.

Ja Katie Melua - I cried for you kummitab täna terve õhtu.

Hommikupudru kõrvale

2009-04-29T17:28:00.008+03:00

Kurask, Jimi Hendrix jälle kausi põhjas!

Hei hoo hei hoo käib nohu köha koos

2009-04-02T17:06:00.005+03:00

Lükkasin homse näohoolduse edasi ja hankisin selle asemel arsti aja.
Jee!
Mu prioriteedid on täiega paigas.

Ja just nüüd kui mina laman tõvevoodis otsustab hää sõber elu nautima asuda.
Loodetvasti tuleb sest skandaale, klatsi ja kõmu.
Alati tuleb ju...
Nädal aega kodus olles võib muidu igavusest hulluks minna.
Ja Fox Life'i kõik seriaalid järjest ei ole pärast kolmandat päeva enam meelelahutus.
Ausõna!

Hädaorg

2009-04-01T17:59:00.002+03:00

Ma olen juba eelmise nädala lõpust meeldivas haigusdeliiriumis olnud.
Kõik algas palavikust.
Puhas palavik.
37.8.
Tampisin selle paari päevaga madalamaks,
siis tuli neelupõletik.
Kui ma hakkasin taas enam-vähem neelatama,
oli kohal hiiglaslik nohu, mis ei suuda ära otsustada kas tilkuda või lihtsalt nina kinni hoida.

Pea on vatist ja allergiline köha ja silmad vesised ja üldse priidubeierlikult persses persses.

Tänasida toimetusi ära viska homse varna. Ülehomme on kaa päev.

2009-03-24T23:36:00.005+02:00

Laupäeval 28. 03 Myrililletäika genklubis

4 aprill Kirbuturg Pärmikas

teisipäeval 31.03 Kirjanduspäev Forsas

Homme tahaks jõuda "Viimased korraldused neile, keda ma kunagi olen armastanud" nn Tartu esikale.

Maailmafilmi festival selle nädala lõpuni.

seminari ettekanne

referaadi kirjutamine

seminaritöö

foneetika ülesanded

Ungari kirjanduse essee

17-27 aprill Balkani kulgemisreis

Märten pidas sünnipäeva.
Zavoodi laua peal on talle isegi õnnesoov.
Peale kahte õlut.
Kellegi palvel sai lisaks veel süda ümber joonistatud.
See punane pliiats nüüd vist enam ei kirjuta.

Britta ja Nelega käisime Helsingis.
Ostlesime jalad väsinuks.
Neljakümnest on nüüdseks üle neljakümne versiooni ja
Erki Nool lööb pöördukse pauguga kinni.

Saav.
Rajav.
Olev.
Ilmaütlev.
Kaasaütlev.
Mittemidagiütlev.

Uulitsale unustatud uitmõtteid

2009-03-10T20:23:00.003+02:00

Vahepeal on väga palju toimunud aga vot teps mitte pole tahtmist/aega/viitsimist seda kõike kirja panna. Ingral oli kunagi üks päris hea postitus, mis vastab üsna hästi, sellele samale tundele vist. Noh see, kus ta Doris Karevaga rongis rääkis, aga teistele ei rääkind. Kes teavad need teavad.

Aga kolmapäeval käisin taas üle väga väga väga pika aja Katiga õues.
Ja läks ikka nii nagu Katiga läheb.

Viisakalt kella poole kuueks Elkeni näituse avamisele... ja koju jõudsin juhuslikult poole neljaks.

Vahepeal olid Illegaard ja natuke õlut
EPA ehitustudengite seltsi koosviibimine (I know!!) ja natuke siidrit,
Da Jointi vesipiip ja natuke siidrit,
ja Poceti avapidu ja natuke siidrit.

Aga tantsida sai nagu vanadel klubitallinnaaegadel
ja kael on ikka veel valus.
(No men ever really dance like this)

Ja oh neid natukesiidriseid jutte.

Eile käisin RaudSalleril.
Oli meeleolukas.

Ja kui ma viksilt käitun lubas Silver mind Limp Bizkitile kaasa võtta.

Aga üldiselt...

Foneetika on selle semestri morfolooga.

Ja kõik see jess, mis mul kirjandusajaloo II seoses oli (et enamik kohutsuliku on loetud), tegi tagasi Ungari kirjandus (enamikest kohustuslikest pole kuulnudki).

Aga seda põnevam.

Ja fonoloogia praktikum kolmapäevahommikuti kell 8.

Milline mõnu ärgata illabiaalsete tagavokaalide imelises maailmas.

Ma arvan, et laenan Silverilt lähipäevil Zeniti ja lähen kevadet traumeerima.

Leenul on homme sünnipäev.
Sinkjaslillakas taevas ja varesed punakate kivikatuste kohal.
Tema õpetas mind nägema pirogovi nurga poolt vaadatuna
raekoja platsi paremoolse maja katuse nurgaserva.
Kõige ilusam vaade Tartus!

Poes kohatud "tere" ja ja seltskondlik small-talk ei küündi enam kunagi selle suhtluse termini alla,
mis olid kuuetunnised keskustelud vanas Werneris malelaua taga.

Õnne Sulle, kauge lähedane.

Keeleuuenduse kurvi lõpus ei paista veel valgust

2009-02-12T16:31:00.005+02:00

Kuidas on eestikeelne vaste inglise keelsele väljendile road trip?
Minu guugeldamine ei andnud erilisi selgitavaid tulemusi.
Jätkamaks oma keeluuendlike nõuaneid...
kui meil on juba selline sõnamonsturm nagu ajaveeb,
siis kulgemisreis road tripile oleks veel hästi pakutud.

Mida küll Helju Vals sellest arvaks?

Sõbrapäevipidustused kaubandusvõrkudes

2009-02-09T13:31:00.012+02:00

R.I.P. James Blunt

HÄÄD EESOOTAVAT SÕBRAPÄEVA!*

Robbie Said To Prove im tough

That I Should Go

And Take My Coat and Top Off

And Stand In The Snow

Its Bloody Cold

Its Bloody Cold Out Here

Lugu kuula siit ja pilt on pärit siit

*Ja nüüd lähme kõik poodi ja ostame varre otsas plassmassist südame.

Kirjandusteooria esseed kirjutades

2009-02-06T11:47:00.003+02:00

Tänapäeva eesti kirjandus
On iga hetk uppumas
Ümber kukkumas
Sest seisab ta
Ju üsna
Ühel
Jalal
Aga
Nii
Ju
Kaua vastu ei pea

Sääst(uku)u

2009-02-02T01:47:00.002+02:00

Oi'Poeeti! oli üleootuste meeleolukas.

Tõmbasin täna paberiservaga kolme sõrme sisse toretseva haava.

Õues on mõnusalt külm.
Ja päikeseloojangud seetõttu viktooriasaladuslikult roosad.

Ostsin omale uued saapad.
Täpselt samasugused nagu vanad.
Donaldi sündroom.
Mikihiirepõlvkond teab.

Majandussurutisest lähtuvalt otsustasin ma, et ostan oma riidekappi ainult basic elemente.
Ostsin musta polo.
(lisaks neile kahele, mis juba kapis on).

Ja lähimate nädalate jooksul peaks olema Külalised Pärmivabrikus.
Seks on teema.

Ja see prantsuse kirjanduse loeng on ikkagi nii ahvatlev.

Üksjagu hüppeid ühel jalal

2009-01-26T02:42:00.006+02:00

Üksi kodus olemises on mõnikord ikka imelist vabadust.
Kell umbes kolmveerand neli tundi öist aega.
Kuulan kordamööda Tauno viiulit, Kosmoseratsanike, Orelipoissi ja trummisoolosid.
Joon korraga mahal,vett, kohvi ja teed.
Tantsin pikas seelikus mööda tuba ringi.
Mängin voodi peal kitarri.
Kõvasti ja valesti.

Enne kella nelja hakkan õppima tänaseks eksamiks.

P.S. Kui kellelgi on arvutis juhuslikult Ösu lugusid, siis ma oleks jube tänulik, et te teaksite.
Ma olen oma tagavara ära koatanud.
Aga nostalgitseda tahaks ikkagi.

Kaugeid objekte ei näe me kunagi sellistena, nagu nad on praegusel hetkel, sest mistahes informatsioonil kulub meieni jõudmiseks aega

2009-01-25T19:28:00.002+02:00

Seda blogil ootab taas ees uus etapp.
Kas muutub lihtsalt pisut kujundus, kolib ära,
läheb kinni või kinniseks.
Ei tea veel.
Aga midagi peab muutuma.
Mina olen muutunud.
Ma tunnen seda.

Koha peal kiiresti joosta on ühe aastaselt mõistlik.
Ma avastasin ühtäkki, et olen natuke vanem.

Kui palju on inimesi kes mäletavad kust see blogi alguse sai ja milline see siis välja nägi...

Ma olen alati uskunud realtiivsusteooriasse.

"Tartu lood"

2009-01-20T19:23:00.002+02:00

"Tartu lood" on Kultuuritehase uus kümneosaline loengutesari,
kus Tartu vaimus mõtlevad kultuuritegelased
kõnelevad ühe loo linna möödanikust.

Tartu kohvikud, Noor-Eesti, Struve tähed,
Kanti sõbrad, Supilinna heidikud, tartu kirjandus,
Solženitsõni vari, vana turuhoone.. ja kõik teised Tartu lood,
mis kardavad unustust ja tahavad edasi ja edasi rääkimist.

"Tartu lood" on kummardus linna ülevoolavale jutukusele.
Esimesena jutustab oma suhtest Tartu linnaruumi läbi aegade Berk Vaher.

Jutusooja õhtut saadavad slaidiprojektori sumin, Pärmivabriku baari pirukalaud
ja Marten Kuninga laul ja kitarr.

Kolmapäeval 21.01.2009
kell 18:00
Tartu Kultuuritehas vanas Pärmivabrikus
Tasuta - tänud Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnale

Sotsiaalpoliitiline huumor

2009-01-15T08:56:00.001+02:00

MARIPUUE

Raamat lahti silmad kinni, raamat kinni silmad kinni.

2009-01-14T21:19:00.005+02:00

Oo, õnnis Top Gear alga juba
ja päästa mind imperatiivi pluurali 2. pöördest.

On vaja neid eeldusaineid õpetaja lisaerialaks!?
On ikka.

Ise küsin ise vastan.

Kui keegi tunneb end tüdinenult minu sessihalamistest, siis ärge muretsega.
See läheb hullemaks.

Oodake kuni ma veel esseedeni jõuan!

Tegelikult on kõik nii tore-nii tore...

Lähen võtan tassikese teed ja värvin küüned roosaks.

Õõnsa pea monoloog

2009-01-13T00:02:00.006+02:00

Ma tegin just oma arvutihiire küüneviiliga korda.
Sounds like female Macgyver.
Peedist pesumasinale trumli tegemine
on alati minu tugevaim ala olnud.

Sai täna kella 23-ni raamatukogus istutud.
Lõpuks oli pea nii udune et saatsin morfoloogia pikalt ja tulin tulema.
Oleks mul Meriti kohaselt kaks kääbushamstrit, paneks ma neile praegu nimeks Noomen ja Partikkel.

Õppeinfosüsteem ei lase kaa sisse logida.
Juba mitu viimast tundi.
Kui mul ei oleks minu imelist punast märkmiku oleks ma praegu siilikese kombel paanikaosakonna juhataja, sest ma vaatan ju eksami kellaaegu aega alles eelval õhtul.

Käisime eile Silveriga piljardit mängimas.
Ma ei võitnud ühtegi mängu!
Kunagi võitsin.
Siis kui ta veel klassivend oli.

Ma lohutan end mõttega, et ehk olen ma veel bowlingus osavam.
Lauarannajalgpallis oleks ma nagunii!
Ja üldse tekkis tahtmine võrku mängida.
Kasvõi nostalgia mõttes.

Pea on täiesti laiali otsas ja mitte midagi arukat ei ole tegelikult öelda.
Elagu infomüra!

Milleks rääkida kui võib vaikida.
Milleks vaikida kui võib kirjutada.

Luba antud!

Kes on kahekroonisel?

2009-01-08T20:55:00.006+02:00

"Kõik kuni viimseni on nad sakslaste pärisorjad, - vaesed ja paljude asjade kasutamises nõmedad"

(Karl Ernst v. Baer kirjutanud oma doktori väitekirjas "Eestlaste endeemilistest haigustest")

Eestlane olla on uhke ja hää!

Olen täna parem kui olin eile, homse kohta ei ole veel lugenud

2009-01-05T22:42:00.004+02:00

Milliseks kujuneb aasta 2009 Sinu jaoks?

Kui otsustada ei suuda loe Edda Pauksoni horoskoopi.

Ja kui nüüd ka targemaks ei saanud siis ärge muretsega...

ükskord hangime endale päris elud.

Midagi mitte millestki

2008-12-28T22:06:00.002+02:00

Viimasel ajal on blogi jäänud postitusteta.
Aga see eest on palju drafte.
Aga avalikuks ei ole need saanud.
Nii juhtub kui hommikud on õhtust targemad.

Ehh check oli taas.
Kõik on nii muutunud aga samas nii samad.
Karin oli.
Ja tema sõbranna,
keda ma mäletan nägupidi Karini umbes 12-ndast sünnipäevast vist.
Tema mäletas mind kaa.
Vähemalt viisakusestki siis äki.
Hehh

Ja Johh käis korraks.
Tegi tiiru genklubile peale ja küsis Kati järele.
Topelt hehh.

Mu telefon keeldub töötamast.
Mistõttu sain ma uue, edevama ja udupeene.
Überpling ja ultramoodne.
Võidab see kellel on surres rohkem asju.

Jõuluvanalt sain kauaoodatud arvutikõlarid,
mis tähendab et ma saan juutuubist koreakeelseid muusikale
juba kõrgemal tasemel vaadata.
Elagu minu laupäevaõhtune meelelahutus.

Juhani/Jüri kogu sain kaa.
Praegu olen poole peal.
Üle 500 lk luulet öökapiraamatuna tähendab unetuid öid.

Nüüd käin ma Deka sametkaant raamatupoes silitamas.
Majandussurtis.

Õues on hommikuti jäätunud.
Autot tuleb kraapida.
Nii väljast kui ka seest.
Jalgsi liikumisel on nüüdsest ka ajaline eelis.

Praegu tahaks nii väga lugeda.
Nii palju asju on pooleli.
Aga sess hingab kuklasse ja nõuab et tegeleksin vanema eesti kirjanduse ja Noor-Eestiga.

Ja soome keel läheb liiga ruttu meelest ära.
Riitta otta aurinkoa ja lukee salapoliisikirjoja,
joskus hän leikkii mökkinaapurin kanssa barbeilla.
Nii palju siis keskooli keeletundidest.

Kui enne ei kohtu siis...
ensega rahu tegevat aasta lõppu.

"Ilu pärast"

2008-12-15T21:08:00.005+02:00

Laupäeval 20.12.2008
Genialistide klubis
algusega kell 19.00

Luulekontsert:
ILU PÄRAST

Luule: DORIS KAREVA, MARIA LEE LIIVAK ja JÜRGEN ROOSTE

Muusika: ALLAN VAINOLA ja ansambel UNENÄOPÜÜDJAD.

Kaasatud on ka kollektiiv HEA ELU, kes esitab Jürgen Rooste luuletustel põhinevaid tempokaid blues’i-töötlusi.

Pilet eelmüügist 75/ kohapeal 100

Vahemikus 12.-20. detsembril leiab neljas linnas aset luulet ja muusikat koondav heategevusliku suunitlusega kontsertsari “Ilu pärast”. Ürituse raames esitavad tuntud ja armastatud eesti luuletajad ning muusikud oma loomingut.
Ürituse toel kingitakse Väikemõisa ja Tilsi lastekodu lastele muinasjuturaamatud, mille üleandmine toimub 2009. aasta jaanuaris.

Kontsertsarja idee autori Kätlin Vainola sõnul võib muinasjuturaamat olla sõbraks, nõuandjaks, trööstijaks ja rõõmustajaks. Raamatuga saab olla omaette, eraldi ja samas üldse mitte üksi. Lapsepõlves loetud muinasjutud saadavad meid kogu elu.

„Ilu pärast” eesmärgiks on pakkuda jõuluperioodil head kodumaist
originaalloomingut ning tavapärasest kommertskontserdist sügavamat ja
emotsionaalsemat elamust.

“Ilu pärast” toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Raamatuid aitavad muretseda Kirjastus Koolibri, Kirjastus Ilo, Varrak ja Raamat24.ee.

http://www.kulundpea.ee/iluparast/

Morfoloogilisi vajakajäämisi

2008-12-11T23:41:00.007+02:00

Tartus elav inimene on tartlane,
Tallinnas elav tallinnlane.
Pärnu omade kohta on lihtsam öelda pärnakas.
Täna tekkis mul aga küsimus kes on siis Kolga-Jaani inimesed?
(mitte segamini ajada tühiste inimestega!)

Kolgajaanlane?

Ma loodan selle paari nädala jooksul
vormiõpetuse eksamiks välja uurida.

See elu on ikka nii põnev, nii põnev!!

"Uus Eesti Teater"

2008-12-09T16:09:00.002+02:00

Teatriteaduse Üliõpilaste Loož (TÜL) esitleb vestlussarja "Uus Eesti Teater", mis algas sügisel 2008 ja jätkub kevadel 2009. Viieosalise sarja kuraator on teatrikriitik ja "Teater. Muusika. Kino" peatoimetaja Madis Kolk, kes vestleb tuntud teatraalidega uue Eesti teatri teemadel.

9. detsembril kell 18
Tartu Ülikooli peahoone ruumis 228

Teatriteaduse Üliõpilaste Loožil on hea meel esitleda viieosalise vestlussarja „Uus Eesti Teater“ teist kohtumist,
kus Madis Kolgi vestluskaaslaseks on Kanuti Gildi Saali juht ja Baltoscandali festivali korraldaja Priit Raud.

Priit Raud toimetab Eesti teatri- ja tantsumaastikul ennekõike kontseptuaalse kunsti vallas,
kuid toimetab ka festivalivõrgustikus,
mis tegeleb just sedalaadi kunstivormidega.

Kevadel vestleb Madis Kolk lavastaja ja näitleja Hendrik Toompere jr-ga,
lavastaja ja teatrijuhi Tiit Ojasooga ning
lavastaja Mart Kolditsaga.

Toimumisajad selguvad uuel aastal.

Ürituse toimumist toetab Kultuurkapital.

Üritus on tasuta ning avatud kõigile kuulajatele.

...ja sõprade majja siis viis nende tee

2008-12-08T15:25:00.005+02:00

Rebased on sel aastal kuidagi teistsugused.
Mitte havemad ega paremad, vaid teistsugused.
Reaalsemad?
Ja rohkem purjus!

Aga vähemalt sain ma sama küsimuse osaliseks nagu eelmiselgi aastal:
Kas see ongi nagu tavaline, et õppejõud niimoodi pidudel käivad ja tantsivad ja nii!?

Sel aaasta võitsid ristimise need, kes Arne õhukitarri nägd.
Sini-heleroheline valgus!

Sel aastal tuleb talv teisiti tiu-tiu jah teisiti

2008-11-24T11:26:00.004+02:00

Totaalne lumetorm.
Lennukid ei vælju.
Istume Stockholmis.
Eilne kela viine lend låkati kella seitsmeks ja seejærel kæntseldati æra.
Saime væhemalt hotelli.
Tæna ootame siis kella kahest lendu.
6ue vaadates vïks øelda, et kaa seda ei toimu.
Eks næis.

Tæpitæhti va rootslastel kaa ei ole.
Aga væhemalt oli hommikusøøgi ajal lihaopalle.
Karlsson in da hauss.

Teadaanne Silverile

2008-11-13T07:14:00.002+02:00

Ma olen nuud sama lahe kui sina.
S.t. lennujaama nett on ara proovitud ;)

Aasta tagasi sel ajal oli lumi maas

2008-11-09T00:04:00.005+02:00

Õues on mõnusalt jahedaks läinud.
Täpselt minu maitse järgi.
Karge aga mitte jäätuv.
Irooniline aga mitte küünik.

Debüteerisin selle nädalases Sirbis.
Kel huvi leiab täpsemalt ise ülesse.

Nelja päeva pärast olen üle lombi.

Cristmas is coming to town

2008-11-02T21:58:00.006+02:00

Nüüd on see ametlik.
Mul algas täna jõuluhooaeg.
Süütasin hingedepäeva puhul aknal küünla ja
ootan lund.

Mina olen see kõigi poolt vihatud inimene, kes oleks nõus poole oktoobri pealt raekoja platsi kuuse püstitama.
AGA see peab olema ÕIGESTI ehitud.
Mul on kuuseehtimisteooria aga ma ei viitsi seda siin seletama hakata.
Osad teavad.
Olge siis priviligeeritud.

Ja ärge tulge mulle seletama, et kaubamaja jõululaulude ei roki!! :D

Jänku Juta jooksis jõe juurde joonistama*

2008-10-18T22:08:00.003+03:00

Aklimatiseerun New Yorki jaoks,
st. kirjutan hostelis blogi klaviatuuriga,
mille tähestikust suurem osa on ära kulunud,
nii et tuleb trükkida lihtsalt valgeid klaviatuurinuppe.
See ei muuda mind rohkem virtuaalseks düsgraafiks kui ma niigi olen.
Milline mõnus eneseiironia, kas pole.

Esimene päev Pärnus on möödas.
Täna oli NB festivali ametlik avamine.
Laupäevast kolmapäevani.
Tulge teatrisse, kui teil muud teha ei ole!

Kurk on valus ja mingi laps-nohu on kaa tekkinud.
Aga seda ei tohi keegi teada.
Sest siis ei või ma enam suvesussidega porilompides käia.

Nohu, hostel ja ma näen hetkel silmanurgast ühisköögis asetsevat veekeetjat.
Tampere kirjandusfestivali deja vu.
Homme ostan kollast Liptonit.
Ja kui lisada veel (Stefani) pitsa siis on sarnasus kõhedust tekitav.

* Postituse pealkiri on minu esimese klassi kodutöö. (Mõelda võimalikult pikk lause j-tähega algavate sõnadega)

Thooth and thumb

2008-10-04T19:14:00.007+03:00

Aga kellel on nüüd 10 aastane USA viisa!
Ja mu rõõmu ei rikuks ka teadmine, kui homsest oleks eesti viisavaba.
Mult küsiti intervjuu käigus kumb on parem eesti kirjanik, kas Kross või Tammsaare.
Et jah.

Ja lisaks sain ma oma eriala riigieelarvelisele kohale.
Tasuta koht kõrges õppeasutuses, nagu ütleb üks laulusalm.

Hetkeks on tunne tunne et kõik on hästi.
Selles blogis on üks postitus, mõned aastad tagasi,
kus on kaa selline rahulolutunne hetkes, mil kõik on korrs.

Kes otsib, see leiab.
Võibolla mitte.

Ja neil kellel pole veel hästi...
Külalised - Kõik saab korda.

Taksipostitus

2008-09-29T18:04:00.007+03:00

Glemm mainis kunagi oma blogis mõningaid haigeid sõnu, mida ta töö juures kuuleb.
Täna istusin äraoleval pilgul kirjanduse seminaris ja sodisin oma vihiku lehte, nagu tavaliselt, ja millegipärast ei haakunud absoluutselt käsitlevate teemadega.
Otse vastupidi.
Kohati tekkis tahtmine püsti tõusta ja karjuda.
Hooti käivad mul ikka need ahastamapanevad mõtted, et mille pagana jaoks on tarvis humanitaarteadusi.
Jaa ma tean.
Ma ise õpin ju teatriteadust.
Puhas pseudo, eksole.
Miks ma ei läinud õppima siseviimistlust või juuksuriks?

Nii ma siis istusin ja kuulasin kuidas poeet sarnaneb skisofreenikule ja kuidas ta sarnaneb ja kas ta sarnaneb ja et kõik poeedid on ikkagi hullud (milline metanali minu jaoks!).
Ja siis ikka mõni tark ütleb hästi asjaliku häälega, aga me ei saa siiski väita et iga hull oleks poeet, see kõik on nii suhteline.

For God's sake!!

Seejärel räägitakse samadest väidetest mitu korda erinevate sõnastustega.
Ja siis kui teema tundub lõpuks ometi ammendatud olevat tuleb keegi nurgast ja ütleb taas midagi, millest kõnelemise eelnevalt keegi just on lõpetanud.
Seejärel oli uus ettekanne kirjandusökoloogiast ( jaa on selline asi kaa olemas.)
Mul tuli kohe meelde, kuidas Kerli kunagi koolis pidid Tõe ja õiguse maastike kaardistama.

Ma tundsin terve selle seminari pooleteisetunnise kulgemise jooksul kuidas ma vihkan seda soolapuhumist, mida ma ülikoolis õpin.
Jah vahetevahel käivad mul sellised hood peale.
Õnneks mitte väga sagedasti.
Reeglina olen ma oma pseudoteadustega väga rahul.
Ja leian mitmeidki kohati üsna veenvaid argumente nende vajalikkusest.
Ehki mul on lapsepõlvest peale aabitsast pärit jutust pähe kinnistunud mõte, et kõige-olulisemad-on-need-inimesed,-kes-vilja-kasvatavad,-sest-sellest-tehakse-jahu-ja-jahust-tehakse-leiba-ja-leiba-saame-me-süüa.
Sest-kui-meil-leiba-ei-oleks,-siis-me-jääks-nälga.
Ja-seepärast-tuleb-leiba-austada.
Jah ma tean, meil kõigil on omad lapsepõlvetraumad, eksole.

Üldiselt leidsin ma seminaris olles mitu nõmedat väljendit, mida tõsi, oma parematel päevadel kasutan ma ise kaa, ja sealjuures veel hästi tähtsa näoga kindlasti.

Seda, et sõna, diskursus, tuleb igale poole kõigisse võimalikesse ja võimatutesse kohtadesse jutu sisse puistata teab vist iga kirjanduse ja soolapuhumise (loe: kirjanduse ja kultuuriteaduste) (kopirait Joanna blogi) esimese kursuse tudeng teise semestri alguseks.
Aga kui õppejõud küsis loengu alguses, palju kell on ja kas me peaks ehk alustama , siis vastas keegi talle, et viis minuti on veel aega (ja oli kaa muide).
Selle peale vastas õppejõud (kes tegelt on täiega tore, lihtsalt mul oli paha tuju noh) et teoreetiliselt peaks olema märkimisväärselt rokem.
No kas ei kõla ajuvabalt!?
Me räägime siiski lihtsalt akadeemilisest veerandist, mitte ei retsenseeri bakatööd.

Veel suutsin ma sisemiselt kihvatada lause "see aitab meil mingit kirjandussituatsiooni läbi valgustada" peale.
Iseenesest juba "kirjandussituatsioon" kõlab tobedalt kui vähegi mõtlema hakata.
No ja see "läbi valgustamine" läheb tegelt samasse kanti selle "kirjandusökoloogiaga".
Jaa on tore ja kohati ehk ka vajalik laenata teistelt teadustelt sõnavara ja siis neid soolapuhumisse rakendada.

Kirjandus kui radioloogia allharu.
Üsna poeetiline tegelt.
Kõlab nagu "kirjandus, see on tihendatud elu".
Praeguseks ma parem lõpetan.
Tegelikult mulle meeldib mu eriala.
Ja kõik on hästi.

Sünnipäevad mõjuvad mulle alati laastavalt.
Vist.

Ja parafraseerides rahutut tuhkatriinut Mari-Leen Kaselaani “Palju õnne sünnipäevaks mulle kõigi poolt!"

Sõidan tasa üle silla

2008-09-25T20:32:00.003+03:00

Kui suur on võimalus, et sa sõidad autoga üle silla
ja kuulad roolis olles Pink Floydi
ning samal hetkel keerab sulle sujuvalt ette auto,
mille tagaklaasil on kleepekas kirjaga Pink Floyd.

Creepy!

Hüpotees

2008-09-23T19:50:00.002+03:00

Nilbust ja natuke aega... kõik, mida sõpruseks vaja!?

Mul on...

2008-09-21T23:46:00.004+03:00

Mul on hollywoodi essee vaja kirjutada ja
kõht lihaplle täis ja
raamatukokku raamatud viimata ja
küüned punaseks lakitud ja
kuidagi imelikult hea tuju ja
uni päeval ära magataud ja
varsti sünnipäev ja
vihiku peal kirjas "väike keelenali" ja
eilsest täiesti ebaharilikult hea olla ja
järgmine nädal ameerika viisa jaoks inetrvjuu (vist) ja
vesipiibu voolik ikka katki ja
vaja teha ettekanne modernsuse olemusest ja
teatud sorti maniakist kallim ja
mustmiljon täheortograafiaülesannet ülehomseks ja
kalender ikka vee selle kuu peale keeramata ja
paljude arvates kõige ebamugavam voodi ever ja
hiigtääkliilia pikemat aega kastmata ja
aeg magama minna.

Hääd ööd.

P.S.
Koera mõrv ei ole vastandsõna kassitapule.
Vist.
Isegi mitte aliases.

Lisasin sisselõigete väljalõigete hulka Marti ja Joanna.
Loodan, nad ei pahanda.

Kui maailm oleks natuke väiksem ja pehmem, siis ma võtaks ta kaissu.

Algaja telefonikasutaja

2008-09-18T19:57:00.005+03:00

Üritasin täna helistada ameerika saatkonda.

Esimesel katsel sattusin segadusse kas kolmandal edasisuunamisel, tuleb vajutada klahvile neli või klahvile viis.
Teisel katsel läbisin oskuslikult kolmanda suunamise aga neljandal tuli mingi segaja vahele ja ma ei kuulnud, mis numbrit ma pean vajutama.
Kolmandal katsel (jõudes rekordilise kiirusega neljandale suunamisele) öeldi mulle viimaks, et proovige hiljem uuesti.

Hiljem proovisin uuesti.
Esimesel katsel vajutasin kogemata teisel suunamisel valet numbrit.
Teisel katsel jõudsin õigesse kohta, kus mulle öeldi, et proovige uuesti.

Üldiselt et jah...
ma saatsin neile meili.

Oota veel ära kahetse, lase sekundil olla

2008-09-13T21:03:00.007+03:00

Eile sõitsin autoga ja vihma sadas.
Tuul puhus langevd lehed auto tuuleklaasile kojameeste vahele.
Sügis oli kohle jõudnud.

Täna küpsetasin ploomikooki.
VH1 saatel.
Nagu tavaliselt.

Kõigis aastaaegadest meeldib mulle praegune kõige enam.
Varjane sügis.
Teadmine, et kõige ilusam lehtede langemise aeg on veel ees.
Et jõulud alles tulevad,
Ja et õhtud on pikad.

Õues oli tuul muutunud läbilõikavaks, ja kõrvad küsivad mütsi järele.
Mantli vooder tahab vahetamist ja kindad on oma koha mu käekotis juba üles leidnud.
Kaneel, pähklid, mandraiinid, ürdi tee ja elav tuli.

Tere õhtust, musjöö Fournier, te rakletist ma paremat saand pole kunagi.
Minu taat oli ehitusmees, rajas losse ja teid, kuid ei praadinud munagi.
Oma ürdilikööri, madam Nicolette, naerdes kallasid mul ja ei küsinud lubagi.
Juuksepalmikus lõhnamas kardemon padariärist vist, mille peal Sul on tubagi.
Eilseks hangub päev seegi ei veel keegi siit läe, kui leegid varjuteatrit teevad veelgi.

Dagö "Välismaal"

Unt ja Rebased

2008-09-11T10:57:00.002+03:00

Eile oli Undi raames "Boulgakoff"

"Mind ei avaldata, mind ei lavastata, mind ei loeta ega kuulda. Aga ma kirjutan, Faddei. See on minu isiklik, imperaatori antud privileeg. Mul on luba kirjutada ausat teksti. Vastutasuks ma ei avalda midagi. "

Ja täna mul kummitab Moskva sovetskaja, zhizn ta zhe russkaja, pesn solo-vji-na-ja moja

Õhtul on rebastega tutvimispidu Veljestos.
Omapraeguse tuju järgi on kaks võimalus: Kas ma põrnitsen õhtu otsa nurgas, või räägin kõik surnuks.
Kumbki pole hea variant.
Eelmine aasta oli teine.
Seekord katsetaks ehk esimest.

Netinohiku nohu

2008-09-11T10:44:00.002+03:00

Blogimine on veider asi.
Sa loed teiste inimeste mõtteid ja muigad arvutiekraani ees,
kui keegi tabab ära õige sõnastusega viidata väärkohtadele mis sind ümbritsevad ja segavad, ja millest sa ise ei ole taibanud, osanud või viitsinud kirjutada.
Ja mõne tunni pärast leiad sa end loengust istumas selle inimese kõrval, kelle mingit osa mõttemaailmast sa tead aga keda sa tegelt ülds ei tunne, ja avastad et tegelt pole sul taga mitte midagi rääkida. Ja nii sa istud. Ja ei räägi taga. Sest ei oska midagi öelda. Ja siis lähed koju ja kirjutad oma blogisse sellest, et sa ei oska selle inimesega reaalses elus suhelda, kelle blogi sa loed.

Jah Kristiina. Ma räägin sinust!

Jee. I'm the blog nerd.

Naeratame enesepettuseks

2008-09-07T22:25:00.004+03:00

Keegi ütles mulle, et ma olla üks vähestest siirastest inimestest,
kes talle koheselt meenuvad,
sest ma ei püüdvat naeratada suvaliste naljade peale.
Ma ei tea kas võtta seda komplimendina.
Ikka-ja-jälle-on-mind-õnnistatud-küüniku-staatusega?
Juhhei.

Nädal kooli on möödas.
Toomemägi, Underground, Zavood, (Tere-kool üritus)
Toomemägi, Underground, (Elu-on-perses üritus)
Eclectica, (Armulauavein- ja-friikartulidüritus)
Pirogov, Vilde, Krooks, (B9-kokkutulek üritus)
Kaia sünnipäev (oksendamiseni-lauajalkat üritus)

Järgmine nädal tuleb rahulikumalt võtta.
Eks näis.

UNT tuleb!

B9 kokkutulek: Kõik on nii muutunud, aga ikka nii samad.
Kaia sünnipäev: Tuleb välja et oraalseks on tänapäeva pseudo(s)ekpertide arvates kunstiliik.
Elu-on-perses üritus: Alkohol lahendab probleeme. Ja kuidas veel.

Seesuur et...
ma käin nüüd saksa keeles.

I know!!!

Halvajuuksepäev

2008-09-05T14:32:00.006+03:00

Ikka ja jälle, kui on parasjagu kõige kiirem hetk toast lahkumisega,
avastan ma peegli ees,
et mind on õnnistatud äärmiselt mitmekesise juuksestruktuuriga.
Juustel loomulikult kuivada lastes
näen ma välja nagu Alender
Ruja hilisemal perioodil 80-ndate lõpus.
Ja kui ma kasutan fööni
on lõpptulemus üks ühele Koidula pildiga saja kroonise pealt.

Maksimaalne kohevus igal sammul.

Ja täitsa ilma Shamtuta.

Lisan

2008-08-20T23:05:00.002+03:00

Lisaks eeelnevale postitusele.
Maial on täna sünnipäev.
Tahaks midagi hästi ilusat ja tugevat soovida talle.
Aga sõnadest jääb puudu.

Maia, ma mõtlen su peale.

Kui lähed, mine iseendasse

2008-08-20T22:23:00.005+03:00

Mul on palju erinevaid tutvusringkondi ja eks iga seltskond toob esile inimestest erinevaid külgi.
Üsna selge, kas pole.

Lihtsalt praegu on tahtmine öelda, et ehki ülikooli esimesel aatal tundsin, ma end kogu selles seltskonnas väga üksikuna, siis praegu, pärast kaht aastat ja akadeemilist, ma olen siiralt tänulik, et mul on olnud võimalus tutvuda, nende inimestega, kellega mu teed ülikooli aastatel seoses erialavalikuga on ristunud.

Neile inimestele mõeldes, hakkab maailmapilt hoopis teismoodi kokku jooksma.
Head moodi.
Idealistlikumalt.

Me võtame inimesi liialt iseenesest mõistetavatena?

Millal sa viimati märkasid, kui olulised võivad olla "juhuslikud" inimesed!?

P.S. Jaanika blogilt leidsin lingi, tema sõnadele säätud laulust. Ja ma ei saa sellest enam lahti. Leidis koha mu salajases virtuaalses heade-hetkede-pesas.

Sügis tuleb koos sündmustega

2008-08-17T22:43:00.002+03:00

29. ja 30. augustil toimub Tartus konverents "Juhan Viiding, eesti luuletaja".

Kahel päeval peetakse Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis ja TartuKirjanduse Majas kokku 13 ettekannet, lisaks esitletakse Mari Tarandi mälestusteraamatut „Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga“ (Ilmamaa) ning Tartu ÜlikooliRaamatukogus saab tutvuda Juhan Viidingu 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusega.

Konverents
JUHAN VIIDING, EESTI LUULETAJA

Reede, 29. august – TÜ Raamatukogus

Kell 11.00 Avamine

I paneel, juhatab Arne Merilai
11.15 – 11.45 Elo Viiding „Juhan Viidingu eitamine“
11.45 – 12.15 Rein Ruutsoo „Noor Juhan Viiding”
12.15 – 12.45 Mihkel Kaevats „Juhan Viiding: artistlikkus väljaspool lava”
13.00 Mari Tarandi mälestusteraamatu „Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga“ esitlus –
kirjastus „Ilmamaa“

14.00 – 15.00 Lõuna

II paneel, juhatab Mart Velsker
15.00 – 15.30 Hasso Krull „Lapsena televisioonis”
15.30 – 16.00 Andres Langemets „Pauside vajadus: luuletamine kui rääkimine, aga ka
laulmine ja vaikimine”
16.00 –16.30 Arne Merilai „Üdi siirdamine“

16.30 Kohvipaus

III paneel, juhatab Joel Sang
17.00 – 17.30 Mart Velsker „Juhan Viidingu teisitiolemine”
17.30 – 18.00 Kersti Unt „Taustapilte segastest seitsmekümnendatest“
18.00 – 18.30 Doris Kareva „Tühi tool“

Laupäev, 30. august – Tartu Kirjanduse Majas

I paneel, juhatab Janika Kronberg
12.15 – 12.45 Joel Sang „Krauklis ja Ivan Orav”
12.45 – 13.15 Laura-Madleen Vaarik „Jüri Üdi Krauklise-luuletused psühhoanalüütilise pilgu läbi“

13.15 Kohvipaus

II paneel, juhatab Janika Kronberg
13.30 – 14.00 Marja Unt „Juhan Viiding ja 1970. aastate luuleüdi“
14.00 – 14.30 Jaan Kivistik „Jüri Üdi, seitsmekümnendate sentimentalismi pühamees“

Korraldajad: Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikooli Raamatukogu

„UNT!“ tuleb

5. - 10. septembrini toimub Tartus Eesti Teatri Festival 2008 „UNT!“.

See on meie kindel soov ja eesmärk.
Mati Unt on öelnud: „Minu mõtted ja plaanid on küllaltki kahtlased ja efemeersed, festivalidel ei lööks ma läbi (festivalid on mõnede arvates üldse teatri haud) ja ma olen sellest loobunud ilma mingi kahjutundeta.“ („Lavastajaraamat“, lk 450)
Kes teab, palju selles lauses on uhket tagasihoidlikkust, kuid sügisene „UNT!“ loodab täielikult just „kahtlastele mõtetele“. Mitte ainult Undi enda, kõigi, kel neid jagada on.
See on mälestuste kogumise, mitte mälestusfestival.

Et täisväärtuslikult tegutseda, peab teadma, mida oodata.
Vot nii.

Fataalsed familiaarsused

2008-08-15T22:08:00.006+03:00

Paar nädalat tagasi lõpetasin tööpäeva olin jube väsinud, tülpinud ja kõht oli kaa tühi.
Läksin konsumisse, et osta koju miskit kiiresti-valmivat-süüa.
Arve polnud suur küll aga tüütu sendilõpuga.
Müüja küsis, kas mul on kahtekümment senti.
Ütlesin võibolla ja hakkasin oma taskuid läbi sobrama,
seepeale ühmas kassapidaja sõbralikult käega, et ah las see olla.
Pilgutas mulle kavalalt silma, et näe ma võtan, siit ja näitas naeratades mulle oma pappkarbikest kassa kõrval, mille sees olid mõned sendid, paar kirjaklabrit ja muu pudipadi.
Võttis sealt vajalikud sendid, pani kassasse, vaatas mulle heasoovlikult otsa ja soovis ilusat õhtut.

Ma ei tea kas ma nägin tookord tõesti nii väsinud välja
või oli lihtsalt Loomingu uus number ja kalapulgad võitev kombinatsioon.

Aga korraks oli küll selline armas külapoe tunne.
Stiilis pane-need-kaks-õlu-ja-leib-mu-arvel-ma-pinsipääval-tulen.